Pärmi tootmise ajalugu Salutaguse külas algas juba 1927. aastal. Samal ajal alustas pärmi tootmist ka Lallemand Kanadas. Aastakümnete jooksul kogunenud teadmised ja kogemused viisid kahe ettevõtte koostööni, millest on kujunenud tugev ja pikaajaline partnerlus.
Salutaguse Pärmitehas erastati 1991. aastal ning sellega kaasnenud investeerimiskohustused andsid ettevõtte arengule uue hoo. Viimase kolme aastakümne jooksul on tehasesse investeeritud üle 50 miljoni euro, et arendada kaasaegset tootmist ja luua maailmatasemel tooteid.
Tänaseks on Salutaguse Pärmitehas kujunenud üheks maailma juhtivaks kvaliteetse inaktiivse pärmi tootjaks - siin sünnivad looduse ja tehnoloogia koostoimel inaktiivne pärm ning mikroorganismid, mida kasutatakse toidu-, sööda-, metsa- ja haljastussektoris.
Pagaripärmi tootmise algus. Tehase omanik Aleks Korjus alustas isiklikult pärmi tarnimist Tallinna pagaritöökodadele.
Tehas natsionaliseeriti peale II maailmasõda 1945a.
Tehas rekonstrueeriti ja töötas erinevate tootmiste all
- 1978- 1986 Leibur
- 1986–1991 Liviko
- 1991–1994 tegutses riigiettevõttena
Kanada kontsern Lallemand omandas Salutaguse pärmitehase 1 Eesti krooni eest.
Kuni 1998 a toodeti ainult pagaripärmi, peale seda paigaldati esimene trummelkuivati ja algas inaktiivse kuivpärmi ajajärk.
Plokkpärmi tootmine lõpetati, viidi üle Poolasse.
Tehas jätkas vedelpärmi tootmist pagaritööstuse jaoks ainult Eesti suurimatele pagaritöökodadele ning alustas pagaripärmi logistika ja klienditeenindusega Balti regioonis.
Installeeriti 9. trummelkuivati.
Kuivatite installatsioon algas 1998, teine 2002, kolmas ja neljas 2007, viies ja kuues 2013, seitsmes ja kaheksas 2019.